Viibad
See raamat on kirjutatud dialoogis keelemudeliga. Iga viip on siin avaldatud täies mahus, et lugemist saaks kontrollida.
Kogu raamat
Autori ja keelemudeli dialoog: autori enda viibad, tõlgitud soome keelest (lühendatud kohtades …), ja see, mis tekstis muutus. Logi algab 28. okt 2026; varasemad viibad lisatakse.
see on hea lõpp.. nii et kõik uuendused kõigisse keeltesse.. ja pärast seda teeme kõigepealt ingliskeelse helirea.
Muudatus: soomekeelsed muudatused viidi kõigisse keeltesse. Proloogi pealkiri on nüüd „Märgist mööda“ ja 7:17 kõlab „kui see on nähtud, saab selle välja öelda, nagu teeb Paulus“. Epiloogi pealkiri on „Uks“; Rm 7 kirjeldab inimest, kes näeb, et elab seaduse all; „suurem pingutus ainult kiirendab kokkuvarisemist“; ja viimases lõigus avaneb teine uks: „Teise ukse lävel on küsimus ‚kus me nüüd seisame?‘, ja seal algab sarja järgmine raamat.“
mulle tundub, et meil on puudu nii eessõna kui mingi kokkuvõte.. -- eessõnas peaks Robini tutvustama ja läbipõlemise küsimuse tõstatama.. -- see küsimus, kus läks valesti.. ühel sõbral oli selline ütlus.. -- Paulus rääkis inimestest, kes elavad „seaduse all“.. -- mitte enam inimene, kes teeb ja tegutseb.. vaid mehhanism, mis inimeses toimib -- seaduse all ja armu all elamine on mehhanism.. esimeses on see varjatud ja seepärast valitseb.. teises on see nähtav ja seepärast enam ei valitse -- kas proloog ja epiloog on paremad kui eessõna ja järelsõna
Muudatus: lisati proloog ja epiloog, kumbki 5 × 5, umbes 85 sõna lõigus, täislaiuses avapiltidega. Proloog avab küsimuse ja nimetab mehhanismi (Rm 6:14, 7:17); epiloog koondab kolm teksti üheks mudeliks ja sulgeb ukse küsimusega „kus me nüüd seisame?“.
me viitame tihti essee alguses sellele täiskasvanule.. kas talle peaks andma päris nime või kuidas me teeme.. … võtame siis Robini
Muudatus: näidisisik Robin käib läbi kõigi seitsme essee; teda tutvustatakse 1. essee 1. peatükis.
kas oleks parem rääkida ajaloo mythosest juba vihiku pealkirjas.. … see tagakaane tekst vajab ka uuendamist.. kui see räägib tingimuste kaudu lugemisest enne, kui on kirjeldanud, mida see tähendab.. nii kohmakas
Muudatus: raamat sai uue pealkirja „Ajaloo mythos“. Tagakaas kirjutati ümber nii, et mythos seletatakse enne, kui lugemisviisi kirjeldatakse.
jätame filmi mainimise täiesti välja.. ja sinu pealkirjaettepanek sobib
Muudatus: filmi mainimine eemaldati igalt leheküljelt.
kas visuaalselt aitaks, kui iga peatüki kulminatsioon oleks kuidagi varjutatud.. … mõte on selles, et struktuur paistaks raamidena teksti ümber..
Muudatus: vaatused said värvilised raamid ja iga essee pöördepeatükk (4) varjutati omaette kastina.
siis viipade leht - .. kas see peaks välja nägema nagu sisukord - nii et viipade linkidest.. jõuad alati sind huvitava peatükini..
Muudatus: viipade leht sai registri, kus peatüki number viib otse selle viipadeni.
ja sõnavara tähestikulises järjekorras
Muudatus: sõnavara on tähestikulises järjekorras.
mis siis, kui neil paaridel oleks sama taustavärv .. nii et 1. ja 7. peatükk sama jne.. - 2 ja 6 ja 3 ja 5
Muudatus: peegelpeatükid 1↔7, 2↔6 ja 3↔5 said sama taustatooni ja lingi oma paarilisele.
need väikesed kastid vist välja.. aga kuidas saada kõik kolm osa samale ekraanile.. … kokkuvõtted, see tähendab, teistele lehtedele
Muudatus: sisukord mahub ühele ekraanile; kokkuvõtted on esseede omadel lehtedel.
võid vahepeal valmis teha nii inglise kui soome vihikud - see tähendab struktuurid - joonised, lingid, värvid jne..
Muudatus: viimistlusring: joonised 1.1–7.2, jooniste leht, märkused, lingid ja pealkirjad.
nüüd võiksid raamatu värske pilguga läbi lugeda.. nagu tavaline lugeja, kes saab selle esimest korda kätte.. … hakkame viimistlema
Muudatus: eraldi lugeja luges kogu raamatu läbi esmakordse lugejana ja nimetas 35 punkti. Kõik lingid kontrolliti.
kõik, mida sa ütled, kõlab õigesti.. nii et lihtsalt alusta
Muudatus: tsitaadid parandati (Rm 7:24 ja 11:32), kordusi kärbiti (Oidipus; arvutitõestusest sai Eddingtoni mõõtmine), parandati neli kokkuvõtet ja kaks esseedevahelist vastuolu ning 4. esseele kirjutati tingimused. 3. essee tingimust täpsustati; algne sõnastus oli: „Järjekord on seega: enda nägemine, reegli teadmine, katsumine, häbi“ ja ümberlükkamise tingimus „kui surelikkus on teada enne tegu“.
see, et meil on ohilyönti [löök mööda] ja vibu, mis osutab möödalasule – või sihtimisele –, vajab parandamist … kas me taotleme positsiooni muutust … jah, number üks on number üks
Muudatus: soomekeelne võtmemõiste muudeti vibu kujundiga sobivaks (ohilyönti → ohilaukaus, möödalask). Alapealkirjaks sai „Möödalasu äratundmisest ja kohast, kust see paistab“. Hüüet tutvustatakse appihüüdena ja Escape-klahv seisab nüüd Rm 7:24 kõrval. Robini kaar tehti järjekindlaks: 4. essees Robin peatub, 5. essees variseb kokku, 6. essees näeb.
1. Diagnoos1 viip
1. peatükk
Alignment tähendab … või MISALIGNMENT.. !!
Muudatus: lõik eristab nüüd sihti (alignment) märgist möödalasust (misalignment).
2. Liikumise grammatika3 viipa
4. peatükk
Pööre on muutus vastupidiseks … -- see tuleb lahti seletada sellele, kes pole Oidipust lugenud-- miks see toob kaasa vastupidise
Muudatus: Oidipuse lugu jutustatakse lühidalt enne pöörde määratlust.
6. peatükk
üks asi, mis mul teises essees puudu jäi - on matemaatika võrdlus-- ehk kust reeglite idee tuleb - mitte eikusagilt, vaid matemaatikast.. … küsimus pole enam selles, kes selle lahendas.. vaid kas arvutus peab paika
Muudatus: 6. peatüki esimene lõik ütleb, et tingimuste vorm tuleb matemaatilisest tõestusest. 7. peatüki kolmas lõik jutustab Halesi tõestusest ja masina olümpiaadilahendustest.
see tuleb sisse pugeda nii, et peatükid ei veniks.. aga … ikka jäi natuke ebaselgeks, mida tingimuste kaudu lugemine praktikas tähendab
Muudatus: 6. peatüki teine lõik näitab kolme sammu: tingimus, ümberlükkamise tingimus, siis tekst. Peatükid ei läinud pikemaks.
3. Esimene Moosese raamat1 viip
4. peatükk
Naine vastab maole: … -- kas see on nüüd mõõdus teiste esseede lõigumõõduga
Muudatus: essee peatükid viidi samale 5 × 5 mõõdule nagu teised esseed.
4. Roomlastele17 viipa
1. peatükk
ütleme lihtsalt otse: inimkonna ajaloole … see, mis teeb kirja roomlastele Pauluse kirjade seas eriliseks, ei ole vist selle pikkus
Muudatus: „inimkonna ajalugu“; pikkus andis teed järgmisele: teistes kirjades vastab ta koguduste küsimustele, siin jutustab ta kogu loo.
3. peatükk
Kõigepealt on elu ilma reegliteta, milles inimene lihtsalt tahab asju ja elab, ja TEMA ELU ei ole veel MITTE KUIDAGI MÕÕDETUD EGA HINNATUD.. -- kui inimese elu loetakse kokku, tuleb meelde matemaatika
Muudatus: „kokku loetud“ asendati sõnadega „mõõdetud või hinnatud“. Mitte kusagil ei räägi raamat inimelu kokkulugemisest.
kui jooksjal pole kella, on tal võimatu näha, kas jooks õnnestus … kella ülesanne jooksja jaoks on sooritust mõisteliseks teha.. AGA KUI TEGIJA ON MEHHANISM.. SEDA EI SAA TAANDADA KELLALE … seda teeb just nimelt hamartia.. mitte inimene ega seadus
Muudatus: 3. peatükk kirjutati täielikult ümber. Keeleõppijast sai jooksja kellaga, mis on Pauluse enda kujund (1Kr 9:24–26; Fl 3:14). Nomos on mõõdik, mis annab sooritusele arvu; mõõtmise käigus liigub pilk jooksmiselt arvule. Tegija ei ole inimene ega seadus, vaid hamartia (7:8). Mõõdiku sõnastikukirje ja üks märkus uuendati.
4. peatükk
hindama on vist parem sõna.. või et arvudel pole enam võimu nende elu mõõta.. keegi, kes elab loo SEES..
Muudatus: 8:1 kõlab nüüd: „arvudel pole enam võimu hinnata nende elu … vaid keegi, kes elab loo sees“.
kirjuta see peatükk ümber, peripeetia lõik heietab.. ja siis see lause ei mingit hukkamõistu kristuses jeesuses.. nagu mingi jumalateenistus..
Muudatus: peatükk kirjutati ümber tihedamalt. Hüüdel ja pöördel on nüüd kummalgi oma lõik. 8:1 tsitaat eemaldati; salmi kirjeldatakse raamatu enda sõnadega: arvudel pole enam võimu hinnata elu, mida elatakse loo sees.
nii et olla kristuses jeesuses, kas see ei tähenda asendit, kus toetutakse loole, mitte oma mõõdikutele -- pane see neljanda essee peripeetiasse
Muudatus: 8:1 kõlab nüüd: „nende vastu, kes on en Christō, ei ole enam kohtuotsust; see on asend, kus inimene ei seisa oma mõõdikute, vaid loo peal“.
5. peatükk
Iisraeli seadus oli spetsiaalselt Iisraeli jaoks.. samas kui teised seaduskogud, nt Hammurabi.. olid universaalsed koodeksid..eks?
Muudatus: dialoog eristas võimu seaduse (Hammurabi: territoorium ja seisused) sideme seadusest. Väide „esimene kirjalik mõõdupuu“ eemaldati.
leping on vist kasutuskõlblik termin.. parem kui side.. piibellik sõnavara, aga ikka kasutusel
Muudatus: soome keeles said „siduvast kokkuleppest“ ja „sidemest“ kogu essees ja sõnastikus liitto (leping).
ka siin on parem öelda otse, mis see siht on.. selle asemel et kasutada mõistet millegi väga konkreetse kohta.. lepingu kindlustamine mõõdikut jälgides
Muudatus: uus sõnastus: „nad hakkasid sidet kindlustama mõõdikut jälgides“ (9:31–32).
nüüd ilmub teine siht või sihtkoht, mida me teeme, et need segi ei läheks
Muudatus: 10:4 ütleb nüüd, millele mõõdupuu osutas: kohale, kus sidet ei pea enam mõõdikuga kindlustama.
6. peatükk
see algab vist natuke järsult.. küsimus, kas rahvas on kõrvale tõrjutud, enne kui on esitatud mõttekäigu kuju, millest selle järelduse saaks teha.
Muudatus: tähelepanek (9:30) ja sellest tehtud järeldus tulevad nüüd enne küsimust (11:1).
põhjenda mõõdiku üleminekut rahvastele.. nii et nüüd on rahvastel … mõõdik, mis mõõdab lepingut … piibel ja kirik.. ja sama liikumine, mis toimus Iisraeli ajaloos, hakkab elama rahvaste ajaloos
Muudatus: 6. peatükk kirjutati ümber pealkirjaga „Sama liikumine rahvastes“.
me mängime nüüd vajalikuga.. nii et kui on võimalik, et Paulus näeb teisi rahvaid Iisraeli saatusest säästetuna, langeb väide, et koorem kandub edasi
Muudatus: argument toetub nüüd mehhanismile ning salmidele 3:9, 3:23 ja 11:32; tingimuslik hoiatus (11:17–21) jääb pildiks.
kas nad kõik ei hakka endale valitute mantlit selga tõmbama.. suurvõimud esimesena.. aga ka Soomes laulame Finlandiat … kas see ei kuulu paatosesse.. meie ajaarvamine ja globaalne infrastruktuur.. Babülon
Muudatus: rahvad valitute mantlis läksid 5. essee 3. peatükki; Babülonist sai ühine kalender ja globaalne infrastruktuur.
siin pole vaja püüda öelda, milleks leping tehti.. piisab, kui tõdeda, et see teeb sellest, kes lepingus elab, … teistega võrreldes erilise.. ja kui kõik peavad end eriliseks.. - koorem on edasi kandunud
Muudatus: lisandus „teiste pärast“ eemaldati; uus lause: „Koorem oli edasi kandunud.“
7. peatükk
see, et rahvad tulevad Iisraeliga samasse ajalukku, murrab just rahvaste kategoriseerimise
Muudatus: lisati: „Vahe valitute ja teiste vahel kaob, sest süžee puudutab kõiki“ (10:12).
fanfaar mängib ja mängib liiga vara.. … siin pole juttugi apokalypsisest, kuigi just seda nägi Paulus lõpuna
Muudatus: 7. peatükk kirjutati ümber: kõigepealt joon, avalikuks tulek (16:25–26) lõpp-punktina, vastus alles siis.
siin teed sa anagnorisisest eluetapi.. - see parandati juba esimeses peatükis..
Muudatus: nüüd „mis tahes vanuses“; liumäe pilt mänguväljakul eemaldati.
siin proovime jälle mingit hommikupalvust.. jätame need.. ja keskendume mehhanismile.. selle nägemine rahustab rohkem kui hardad kõned
Muudatus: viimane lõik näitab nüüd kogu mehhanismi, ilma lohutuseta.
5. Ilmutuse raamat7 viipa
3. peatükk
kui sa ütled seadus - näen ma seadusraamatut jne.. - mitte tähendust, mida saaks väljendada ka teiste sõnadega - see pöördub selles osas vastupidi - nüüd näen ma pilte ja annan neile tähenduse, mille ma elust ära tunnen
Muudatus: 5. essee 2. peatükki tuli lugemismärkus: kirjas roomlastele tõlgiti sõna liikumiseks; Ilmutuse raamatus näeb lugeja pilti ja tunneb selle tähenduse elust ära.
4. peatükk
eelmisele esseele viitamine on siin kehv põhjendus.. kaubandusest ei räägitud seal kunagi … kui nimetad põhjuseks, et inimesed vajavad üksteist, on see ähmane..
Muudatus: ahel: side → mõõdik → vahetus; arvepidamine abielus igapäevase pildina; rahvad, kes mõõdavad end üksteise vastu.
truudusetus millele.. mitte abikaasale, vaid lepingule.. sest mõõdik / ebajumal, mida jõllitatakse ja kummardatakse, on asunud selle kohale
Muudatus: „sideme koha võtab mõõdik, mida inimesed hakkavad jõllitama ja kummardama“.
vales suunas kasvamine ei saa kesta igavesti, kalle murrab iseennast
Muudatus: viltu kasvav puu; „kalle murrab iseennast“.
mis see viimane lõik on.. see peaks olema lahendus, aga jääb kuidagi ähmaseks
Muudatus: linna nähakse esimest korda väljastpoolt; mõõdik langeb, inimesed mitte.
5. peatükk
„mõõdikule enda andmise lõpetamine“ kõlab nagu sooritus .. mida võiks hakata mõõtma..
Muudatus: „haare, mis neid hoidis, vabaneb iseenesest, kui linn langeb“.
joo eluvett tasuta - kas peaksime neis kohtades tekstile viitama, kui põhjendame, miks see ei maksa midagi
Muudatus: 22:17 jäeti 7. peatüki jaoks, kus vastand Babüloni hindadega sulgeb kaare.
6. Äratundmine3 viipa
Muu
vaatan kuuenda essee praegust dispositsiooni ja tundub, et see on algusest lõpuni Helen Keller.. kindlasti pidi seal midagi muud ka olema
Muudatus: dispositsioon sai kolm kohta: seesmise, välise ja loo.
2. peatükk
Siin tekib essee mõra. … -- SEE ON HALB - NAGU TOETUKS MILLELEGI, MIS TULEB ALLES HILJEM ESSEES
Muudatus: lõik kirjutati ümber nii, et see ei toetu hilisematele peatükkidele.
6. peatükk
1. Inimene ja masin: … -- see vihik nagu - story of my life.. - st tekk, kus sisemine ja välimine ühtivad
Muudatus: vihik ise on kolmas koht, nagu oli The Story of My Life.
7. Aja mõõt6 viipa
Muu
et essee 7 ei ole analoogia reformatsiooniga … vaid 1. peatüki peegelpilt - hetk, mil misalignment paljastub, eks
Muudatus: 7. essee ehitati 1. essee peegliks, peatükk-peatükilt.
Essee 7 on raamatu lõpp, LAHENDUS VÕI KATARSIS.. RESOLUTSIOON ON ESSEE 6
Muudatus: 7. essee roll on lõpp ja katarsis; äratundmine kuulub 6. esseesse.
oh kurat.. kirjuta lihtsalt kõik need
Muudatus: peatükid 1–7 kirjutati dispositsiooni põhjal, samuti esseede 1–3 seitsmendad peatükid.
kirjuta essee 7 sinu ettepanekute põhjal ümber.. -- kaitse.. tegu „napsab“ katki -- tehisintellektil on kiirendi roll.. lõks tõmbub koomale ja muutub nähtavaks -- parem hüpotees, mis võib läbi kukkuda, kui selline, mis ei saa -- MEHHANISM EI SAA EKSIDA -- kas sellele saab loota, pole asja juures.. see toimib nagu rongi WC -- paranda see aastakümnetest aastakümneks
Muudatus: 7. essee kirjutati täielikult ümber küsimuse „Mis nüüd?“ ümber (2. mustand, 5 × 5, soome keeles umbes 80 sõna lõigus): Järgmine hommik, Kaitse (Rm 7:4, 8:2), Miks just nüüd (neli tingimust; tehisintellekt kiirendaja ja kaardistajana; hüpotees: pööre ajaloo tasandil eelseisva aastakümne jooksul ja üksikinimese elus aasta mõõtkavas), Distants distantsist, Ühine koht, Lahendus (lysis) ja Lähtepunkt (apokalypsis). Usalduse keel eemaldati: kaitse toimib nagu kaitse kaitsmekarbis, ilma et keegi sellele mõtleks.
4. peatükk
essee 7 on muidugi esimese essee peegelpilt ja jutustab, mis juhtub, kui misalignment ära tuntakse.. ? kui distants sõnastatakse - distants muutub ühenduseks.. sest tekib distants distantsist
Muudatus: sellest sai essee pööre, 4. peatükk „Distants distantsist“.
6. peatükk
ma arvan, et see viimane essee on vastus küsimusele, miks nüüd.. … reformatsioon langeb siin välja.. … aja mõõt - st kuidas Mythos ajas paljastub .. sest anagnorisis on mythose osa
Muudatus: reformatsioon eemaldati. Essee pealkirjaks sai „Aja mõõt“ ja 6. peatükk vastab küsimusele, miks nüüd.