FIENHEARRUJAZHSVDEFRESPTETELITKO
Eestikeelse tõlke on teinud Claude ja seda pole veel toimetatud. Kui mõni lause tundub kummaline, võrdle seda soomekeelse originaaliga või ingliskeelse versiooniga. Vigadest saab teada anda aadressil pamphlet@woodslopecabin.com. Teksti parandatakse tagasiside põhjal.
Estonian translation by Claude, not yet proofread. Compare with the Finnish original or the English version; report errors to pamphlet@woodslopecabin.com. Corrections will follow feedback.
Lisa · töösõnastik

Liikumise sõnad

Sõnad muutuvad; liikumine, mida nad kirjeldavad, ei muutu. Need on sõnad, millega see raamat liikumist jutustab, ja vanemad sõnad, mille asemele need tulevad.

A
äratundmine
Kellegi või oma koha taastundmine, kui sellega kohtutakse. See juhtub inimesega; seda ei saavutata.
Asendab: tunnetus (epignōsis, anagnorisis)Esseed 2, 6 · Rm 10:2
arvud ei hinda enam elu
Asendis, kus inimene seisab loo peal, mitte oma mõõdikute peal (en Christō), ei ole mõõdikul võimu otsust langetada.
Asendab: mingit hukkamõistu ei ole (katakrima)4. essee · 4. ptk · Rm 8:1
avalikuks tulek
Hetk, mil inimkond näeb, kus ta oma ajaloos seisab.
Asendab: ilmutus, apokalüpsis (apokalypsis)Esseed 4–5 · Rm 16:25–26
E
elu loeb nagu lugu
Hetk, mil vanad sündmused loksuvad paika ja tee edasi näitab, kuhu see kogu aeg viis. Enne seda on elul mälestused ja plaanid, aga mitte süžeed.
Asendab: —4. essee · 1. ptk
elu, mis mind ära kulutab
Eluviis, mis kulutab ära just selle, mille poole see sirutub. Mitte füüsiline surm.
Asendab: „see surmaihu“4. essee · 4. ptk · Rm 7:24
H
hüüe
Hetk, mil inimene tunnistab, et ta ei saa oma elu parandada sealt, kus ta seisab, sest just see koht on probleem.
Asendab: „mina õnnetu inimene“4. essee · 4. ptk · Rm 7:24
K
koht loo sees
Punkt loos, kus selle pööre on juba toimunud. Inimene lakkab väljastpoolt juhtimast ja osaleb seestpoolt.
Asendab: Kristuses (en Christō)4. essee · 4. ptk · Rm 8:1
L
libisemine
Mõõdik asendab vaikselt sihi ja keegi ei otsusta seda. Nagu laps liumäel: ta osaleb liikumises, kuid ei juhi seda.
Asendab: õiguse taotlemine tegudest4. essee · 3., 5. ptk · Rm 9:31–32
M
möödalask
Millegi sihtimine ja selle kõrvale maandumine, nägemata, et on mööda lastud.
Asendab: patt (hamartia)Esseed 3–5 · Rm 5:12
mõõdupuu · mõõdik
Mõõt, mis annab sooritusele arvu, nagu kell jooksjale, et aidata sihini jõuda. Mõõtmise käigus liigub pilk soorituselt arvule ja vähehaaval asub mõõdik sihi kohale. Sõna loetakse selle liikumise järgi: mida see teeb, mitte mida ütleb sõnaraamat.
Asendab: seadus (nomos)4. essee · 3.–4. ptk · Rm 5:20; 7:7–12; 9:30–32
N
naasmine oma kohale
Oma koha taasleidmine loos.
Asendab: „päästetakse“4. essee · 6. ptk · Rm 11:26
P
pööre
Muutus, mis tuleb loo seest, mitte paremast plaanist või suuremast pingutusest.
Asendab: pöördumine (peripeteia)2. essee; 4. essee · 4. ptk · Rm 8:1
S
siduv kokkulepe
Püsiv side, mis antakse enne igasuguseid reegleid.
Asendab: leping4. essee · 5. ptk · Rm 9:4
siht ja lõpp
Punkt, millele mõõdupuu algusest peale osutas; üks sõna mõlema jaoks.
Asendab: „seaduse lõpp“ (telos)4. essee · 5. ptk · Rm 10:4
suutmatu nägema
Rahvas, kes ei näe veel, kus ta oma loos seisab.
Asendab: paadunud meel4. essee · 6. ptk · Rm 11:25
T
tegutsemisest osalemiseni
Raamatu keskne liikumine: oma elu juhtimisest nagu projekti kuni suurema loo osaks olemiseni.
Asendab: —4. essee · 4. ptk
tõmme
Sõna, mis nimetab seda, mida ei tohi tahta, pöörab tähelepanu selle poole, nagu kapp, mida lapsel keelatakse avada.
Asendab: himu, kiim4. essee · 3. ptk · Rm 7:7–8
triiv
Mida kauem vaadatakse mõõdikut sihi asemel, seda kaugemale sihist eemaldutakse.
Asendab: —4. essee · 3. ptk
V
vahe
Ruum inimese ja selle vahel, mida ta tegelikult tahtis. Seda nimetatakse alati kahe koha vahel.
Asendab: puudujäämine4. essee · 3.–5. ptk · Rm 7:13
varjatu tuleb nähtavale
Süžeel, mis näis katkenud, oli kogu aeg kuju.
Asendab: saladus (mystērion)4. essee · 6. ptk · Rm 11:25