Keelekatse

Miks nii paljudes keeltes? Sest tõlked on raamatu väite katse.

Väide

Raamat väidab, et ajaloo mythos on kõigile rahvastele ja keeltele sama. Lugemine ei toetu ühe religiooni, kultuuri ega keele sisesele teadmisele, vaid jutustamise reeglitele (möödalask, pööre, äratundmine, kannatus) ja keele enda ehitusele. Esimene Moosese raamat jutustab keele sünnist, sellest, kuidas inimene tuleb keelde (3. essee), ja seepärast on iga keel selle loo sees. Sellele universaalne lugemine tuginebki. Kui see on nii, peab lugemine olema mõistetav keelest, religioonist ja kultuurist sõltumata.

Katse

Seepärast avaldatakse raamat korraga paljudes keeltes. Iga tõlge küsib, kas lugemine kandub üle teise keelde ja kas sealne lugeja tunneb sama liikumise ära ka oma traditsioonis. Keelemudel teeb katse võimalikuks: ta tõlgib vaevata, nii et raamatu saab viia kümnetesse keeltesse ja hoida need ajakohasena, kui tekst täpsustub.

Ümberlükkamise tingimus

Väide kukub, kui lugemine osutub ühe keele või traditsiooni siseseks: kui mõnes keeles ei saa süžeed jutustada nii, et selle tuum säiliks, või kui teise traditsiooni lugeja tunneb liikumise ära ainult raamatu selgitustest, mitte tekstist endast. Kui tõlge ei kanna, märgitakse see üles, dateeritakse ja avaldatakse viipade lehel nagu kõik teisedki parandused.

Mida küsib järgmine raamat

Kui katse peab, järgneb sellest uus küsimus: kuidas see on võimalik? Sarja teine raamat, Keele valdkond, viib küsimuse tekstide tagant keelde endasse.

Seis 31. oktoobril 2026: raamatut saab lugeda 21 keeles. Rohkem keeli on tulemas.